Samad

Asjad on ikka samad. Tundub, et ainus, mida praegu ootan on järgmisel nädalal toimuv Indigolaste kontsert, kuid millele minekus pole ma ka sada prossa kindel. Kuidagi harjumatu on mõni päev ennem palga päeva omada rahakotis ainult sularaha, sestap pangakaarti ei arvesta. Ma ei ole siiamaani olnud sellise olukorraga harjunud, kuid eks tulevase meedikuna tuleb sellega leppida. Kuigi ma tean, et see pole ainult tervishoiusüsteemis leiba teenivate inimeste probleem.

Öeldakse ju, et üheks põhiväärtuseks on tunded, kuid kui raha ei paneks rattaid käima ei märkaks ka inimesed teisi enda ümber.

Aga leidub ka inimesi, kes ei mõtle üldse rahast. Need on inimesed, kellele piisab vaid naeratusest ja heast sõnast. Siinpool ei pea ma silmas siis prostitutsioonitarbimisorje, vaid inimesi, kes on oma lihtsusest nii südamlikud, et nad ei pea paljuks ise natuke kulutada, et teised päevas päikest näeks. Ma loodan, et olen ise ka tulevikus heasüdamlik eakas, mitte misantrooplik vanamutt, kes on liialt väiklane, et kellestki üldse hoolida. Neid kohtan viimasel ajal tihti. Aga eks iga inimene teeb oma valikud ise, ning keegi ei olegi ju kunagi öelnud, et kõik peab õnnestuma.
Tore oleks, kui asjad muutuks ning ei püsiks enam samad.