Oh kooliaeg oh kooliaeg, jälle oled käes.

Nüüd on siis taaskord kool käes. Õnneks küll eelviimast õppeaastat ning tundub ka, et see aasta tuleb parim vist üldse. Ees seisavad ju vaimse tervise õenduse ja intensiivi praksid. Kuigi neile saab alles eksamite sooritamise järgselt. Sinna aga on veel mitu kuud aega.

Hakkasin aga täna mõtlema, et mõnes mõttes ajab mind närvi see, et meditsiinis sa töötad ju ainult ühe ülla eesmärgi nimel - inimest peab aitama. Aga see, kas see inimene selle juures sõimab ja ähvardab sind, see ei huvita kedagi. Panebki kahtlema, et kas sellised heateod tulevad sulle endale kunagi tagasi, et kas siuke missioonitöö liiga läbi ei põleta tulevikus. Ei tea. Tuleb vist lihtsalt positiivselt suhtuda ja niiviisi mitte mõelda. Sest no õe töö on ju nagu iga teine töö, samamoodi võiks õmbleja olla ja mõelda, et miks ülbele inimesele peaks üldse ilusa kleidi vms õmblema. Väike egoisminoot võtab maad jälle.

Aga igal juhul olen hakanud uurima trennivõimalusi Tallinnas. Peaks ikka midagi füüsilist tegema, aga eks see allavõtmisteema naiste puhul on juba igivana. Aga no peab ju ikka püüdlema uue eesmärgini, sest muidu oleks ju igav. Aga tõsiasi on see, et spordiklubis käimine on ikkagi kallis, seega peab ikka ise vaikselt üritama ja tegema.

Päris ratsionaalselt siiski ka toitumist muuta ei saa, nagu selles raamatus, mida hiljuti lugesin. Miski USA paberitega arsti kirjutatud. Et umbes sööd vetikaekstrakti ja mingeid jõujooke(ise valmistatud küll), ning säilitusainetega toitu ei tarbi, ainult puhast ja põhim. isevalmistatut. Tänapäevase MASU või PUPU(nimetage kuidas tahes) ajal võtaks rahakott liiga palju kilosid maha. Lihtne on muidugi endale lubada, et eks ma homme hakkan ja teen(ehk siis järgmine aasta või ülejärgmine jne). Aga lihtsalt pidev treening ja tasakaalustatud toitumine, tulevad niisamagi kasuks.