Ma ei tahaks küll blogimist alustada lausetega...."nii kiire on olnud", " raske on aega leida", jne , kuid paraku pean seda tõsiasja tõdema, sest tõsiselt kooli ja töö kõrvalt pole nagu ÜLDSE vaba aega. Vaikselt hakkab närvi ka ajama. Mõnes mõttes on muidugi hea, kui on pidevalt mida teha ja kuhu minna, kuid kui pead ohverdama lõõgastumise ja meelelahutuse ülla eksamiks-õppimise eesmärgil...siis...huh...ajab lausa tigedaks:(. Seetõttu ei saanud ma ka koorilaagrisse minna see ndv, sest no eksamid ja vaimu valmispanek nõuavad oma aega.

Üks päev, natuke aega tagasi, nägin unes kuidas istusin kuskil palmi all, jalad liivas ja koksiklaas käes...Ja kui üles ärkasin siis...njah..."Sama lumi, teine aasta ainult!" Tegelikult, ega mul pole lume vastu midagi, kuid tahaks vahel sooja ja päikest ja liivaranda ja päikeseloojangut....Kuid millal küll tekiks see aeg, neid nautida, isegi kui raha oleks? Parem siis süüdistan majanduslikke puudujääke selles olukorras:).
Lausa imelik on õnnelik olla. Üpris veider. Kuid ma pole pilvedes, vaid pigem ikka reaalsuses.
Asjad tunduvad kuidagi nii õiged, kuigi natukene kõhedusttekitavad, et kuidas saavad unistused ühel päeval täide minna. Ju siis on see ütlus õige, et kui midagi väga soovid või kardad siis tõmbad seda ligi. Jahusin siin ju mitu kuud õnnest. Ja lõpuks on see ka käes:)
No comments:
Post a Comment